OSS (Schlatt)

OSS on väljend, mis koosneb kahest Jaapani tähemärgist. Esimene neist – osu – tähendab otseses tõlkes „suruma“, „tõukama“ või ka „kontrollima“ ja määrab kindlaks väljendi hääldamise tingimused. Teine märk – shinobu – tähendab „kandma“, „taluma“, „vastu pidama“, „kannatama“.

Väljendi OSS juured ulatuvad Jaapani Merekooli. See on igapäevaselt universaalselt kasutatav väljendamaks tänu, ütlemaks aitäh, palun, ma mõistan, vabandust, ka tervitusena jne. Karatemaailmas on see väljend kasutatav praktiliselt alati, kui mingi vastus või reaktsioon on oodatud või nõutav. Jaapani karatekale on see väljend „Sõnade Sõna“.

OSS-i ei tohi kasutada lõdvalt, kasutades seejuures vaid häälepaelu ja keha ülemist kolmandikku, vaid nagu kõik karate toimingud, tuleb seda sõna öelda kasutades Hara’t (ka tanden) alakehas. Öelduna kummarduse ajal väljendab OSS austust, mõistmist ja ka usaldust partneri suhtes. OSS annab ka sensei’le teada, et tema selgitused ja juhised olid arusaadavad ja õpilane pingutab – annab oma parima, et neid järgida.

Treeningu alustamise ja lõpetamise tseremoonia ajal on OSS kohatu Shomen-ni-rei ja Shinza-ni-rei ajal, siis on kohane vaid vaikne kummardus. Seevastu Sensei-ni-rei ja Otagai-ni-rei ajal on OSS kohane ja isegi oodatud nii treeningu alguses kui ka lõpus. Treeningu alguses tähistab see soovi ja palvet käia koos Karate-Do teed ning treeningu lõpus tänu.

/Schlatt, Shotokan Karate Dictionary/

OSS (Kanazawa Hirokazu)

Jaapani päritolu sõna või pigem foneetiline väljend „OSS“ on muutunud üldkasutatavaks kogu maailma KARATEringkondades. Seda sõna mõistavad ja selle abil suhtlevad arvukad erinevatest rahvustest karatekad ning seda mitte ainult igapäevasel tervitamisel, vaid samuti selliste väljendite nagu „Tänan“, „Rõõm sind näha“, „Head aega“, „Kas said aru?“, „Arusaadav“ asemel.

Sõna OSS peab olema kuuldavale toodud kõhu alaosast ja enamasti koos vastavalt sooritatud kummardusega, näidates nii välja lugupidamist, poolehoidu ja usaldust teise poole vastu.

Sõna OSS kirjutatakse kahe hiina kirjamärgi abil. Esimene neist tähendab otseses tõlkes „tõukamine“, sümboliseerides võitlusvaimu, pingutuse tähtsust, takistusele vastuastumist positiivse ja muutumatu suhtumisega. Teine kirjamärk tähendab otsetõlkes „kannatama“, väljendades julgust ja meelekindluse vaimu, ka valu talumist ning kannatlikult survele (ka vaimsele või koguni depressioonile) vastuseismist ja sellele mittealistumist – hoides oma nö vaimu alati kõrgel.

Noored, kes õpivad valdama neid füüsilisi ja moraalseid omadusi, on võimelised vastu seisma mistahes katsumustele ja see peakski defineerima nooruse olemust.

Siiski tuleb neid omadusi toetada ja arendada püsivate igapäevaste jõupingutustega. Sageli öeldakse: „Talent on väärtusetu ilma püsiva mõtestatud tööta“. Võtmesõna „OSS“ kasutati tuletamaks noortele meelde seda ütlust selleks, et ergutada neid vankumatusele. Selle kindluse andmine teineteisele ja üksteise julgustamine olidki autori arvates sõna „OSS“ ülesandeks, kui seda Jaapani Merekoolis võib-olla esmakordselt kasutati.

Sõna „OSS“ ei tohi kasutada lõdva hooletusega. Vaata üle oma suhtumine, poos, meeleseisund, hääldamine ning ka nende kõigi kooskõla: sõna „OSS“ hääldamisel on kaasa haaratud ka lõug, ülakeha on sirge ja selg kallutatakse ette. Liikumine, hingamine ja hääldamine sellisel soorituse moel aitavad koos kaasa alakõhu (TANDEN) täitmisele KI ja jõuga. Kui me lähtume AUN’i põhimõtetest sõna OSS hääldamisel, siis hingamine ja heli on IN. AUN (a-u-n) on hingamismeetod viimaks Inimest harmooniasse Universumiga, mis tähendab Taeva ja Maa, Yin ja Yang, In-yo, mis on vastaskomponendid (positiivne ja negatiivne) asjadele mis moodustavadki Universumi.

Mis puudutab autori suhtumist, siis ta püüab jätkuvalt anda maailmale teada sõna OSS tähendust, väärtust ja sõna kasutamise korrektset maneeri.

/Hirokazu Kanazawa, Kumite Kyohan/

 

OSU! (Redmond)

Eessõna sellele osale

See autor on haiget saanud. Ilmselt ei ole teatud karateorganisatsioonid tema taset „vääriliselt hinnata osanud“. Samas kirjutab ta haaravalt ja käsitleb mitmeid teemasid põhjalikult. Siiski on tema teemakäsitlus kohati lausa üleolev kui mitte halvustav. Ta ei suuda ega soovi mõista võõrast kultuuri. Käesolev tekst paneb mind kohati muigama. Aga huvitav on ta kindlasti. Kas või mõtteaineks ja mõistmiseks.

Ja eks ameeriklased ongi ju maailma naba J

Alar Põllu (tekstis AP)

Kui sa sisened mõnda USA karatedojosse, kuuled sa millalgi ikka kedagi ütlemas „Oos!“ Alguses paneb sind see mõmisemine, urisemine ja susistamine ning selle põhjus imestama, kuid õige pea taipad sa et seda sõna kasutatakse ütlemaks tere, head aega, just nii sir, see on cool ja veel paljudel teistel puhkudel. „Oos!“ on karateklubides laialt levinud ja paljudes surutakse see sulle peale esimesel päeval liitumisest alates. Uustulnukad, kellele sellised tavad on võõrad, vaatavad üksteisele jahmatusega otsa, kui neid kästakse alustada „Oos!“ haukumist. Seda igal puhul, kui nad  sisenevad uksest, pöörduvad instruktori poole, saavad aru käsklusest, saavad näpunäiteid, alustavad mingit harjutust, lõpetavad harjutuse või on seesmiselt plahvatamas piisavast oositamise puudusest.

Mis sõna see on ja kuidas läheb lõpuks ikka nii, et me seda üksteisele kärgime? Miks mõned inimesed kasutavad ja lausa ülekasutavad seda sõna? Ja miks inimesed, kes on harjutanud Jaapanis ja saabuvad tagasi Ühendriikidesse, ei kasuta enam seda eriti või lausa üldse mitte? Neile küsimustele on olemas vastused. Unusta ära, mida sulle on „Oos!“ kohta räägitud. Ilmselt on see kõik vale. See artikkel toob detailselt välja selle väljendi tegeliku tähenduse, õige kasutuse ja selle olulisuse Jaapani spordis ja machokultuuris.

(AP – Kas pole armas sissejuhatus? Nii ameerikalik. Unustage jaapanlaste pläma J. Nemad juba teavad, mida ja kuidas maailm vajab. Ja kuidas asi käib. … Hiroshima ja Nagasaki, Vietnam, Korea, Iraak, Afganistaan… rida ei ole lõplik)

Oosssssss!

Kui sa kavatsed võõrkeelseid sõnu inimestele kärkida tosinast saja korrani ühe treeningkorra vältel, siis oleks kasulik õppida seda jaapani väljenditest enim üle-kasutatavat ka korrektselt hääldama. Enamik inimesi ütleb „Oos!“ nii nagu see minu poolt praegu kirjutatud on. Tüüpiliselt hääldatakse seda nagu ta riimuks sõnaga „book“. Paraku on paha lugu see, et see ei ole viis nagu seda tehakse Jaapanis (AP – ega ka mujal maailmas, nii palju kui mina olen käinud ja näinud J). Osu või ossu õige hääldus sisaldab pikka „oh“ heli [ooo]. Osu riimub inglise keeles selliste sõnadega nagu rope [rõup], boat [bõut] ja toe [tõu].

Piiiiikkkkk sssssss heli, mida kuuled paljudes karateklubides USA-s ja Kanadas, on samuti loomuvastane. Osu ütlemiseks ei tohiks kasutata erilist „susistamist“. Vähemalt mina kogu oma kaheaastase Jaapani karateklubides veedetud aja vältel ei kuulanud kordagi Jaapanlasi hääldamas seda sel moel „Oossssssssssss!“.

Häälikule „s“ sõna lõpus peaks järgnema poolik „u“ häälik nagu inglisekeelses sõnas „book“. Jaapani sõnade lõpus olev „u“on täiesti olemas, aga summutatud umbes 1/4-ni oma normaalsest pikkusest. Oh-sue (ingl) oleks vilets hääldus. Proovi öelda OHS(u) sellise „u“ pikkusega, et see on peaagu mittekuuldav. Osss_u.

Nüüd vähemalt  saad sa „oos“ ikka ja jälle valesti hääldamise lõpetada. (AP – usun, et sa pead seda tegema ikkagi täpselt nii nagu sinu organisatsioonis see kombeks on). Nüüd aga vaatame kuskohast see väljend on tulnud.

Osu päritolu

Osu päritolu võdetavaid allikaid on kaks. Nagoya Ülikooli keeleteaduse professor Dr. Mizutani arvab, et see on saanud alguse viisakusväljendist Ohayo Gosaimasu. Otsetõlkes tähendab see „on varajane aeg“, kuid seda ei kasutata enam selles mõistes. Sellest on saanud väljend tähenduses „tere hommikust“ või „tervitan sind täna esmakordselt“. Seda kasutatakse nn oma siseringi grupi piires, mitte inimestega, kellega sa ei ole hea tuttav. Väljendi viisakuse ehk nn formaalsuse aste on väga kõrge, kuid sellega kaasneb ka teatud intiimsus. Seda kasutatakse ikkagi nn siseringis.

Keeleteadlane Mizutani ütleb, et sõna on kitsendatud selleks, et ta kõlaks familiaarsemalt ja sundimatumalt (casual) või siis ka familiaarsemalt, aga samas vintskemalt ja mehelikumalt. Ta juhtis uuringut, milles sörkjooksu harrastajaid tervitati nende harrastuse ajal. Vastused, mis nad said, kirjutati üles ja grupeeriti esinemise tiheduse järgi. Ilmselgelt on siintoodud esinemise arvu järgi toodud enimkasutatud väljendid legitiimsed väljendid ohayo gosaimasu’le.

Ohayo – Familiaarne ja intiimne; sundimatu kasutus sõprade ja naabrite puhul.

Ohayossu – sportlikum, sõdurlikum kõla. Sa ilmselt kuuled seda väljendit oma naabrilt, kui sa tervitad teda ajal, mil ta sõrkjooksu tehest sinust möödub.

Osu –  väga vintske (tough), karune maskuliinsuse väljendus. Kasutatud enamasti noorte poiste ja spordiga tegelevate gruppide poolt. See on üldiselt suunatud oma nn võrdsetele kolleegidele; mitte treenerile, instruktorile või teistele enda seenioridele. Naised reeglina väldivad seda väljendit, kui just nende kehakultuuriala kultuuris naised seda tavapärasena ei kasuta.

(AP – „huvitav“ konstruktsioon autorilt – „tavaliselt ei kasuta“, kui nad seda just täitsa tavaliselt ei kasuta)

Mizutani järeldas, et sõna kasutatakse spordiringkondades kareda ja järsu tervitusena, mis oleks ebaviisakas kasutatuna olukorras, kus pikem tervitus oleks võimalik ja seega kohane.

(AP – võõraid inimesi sobimatult ehk ebaviisakalt tervitades ei saanud tulemus ju teistsugune ollagi. Tundub, et siin on autor, loodetavasti teadmatult J, langenud demagoogia küüsi. Huvitav, kas keeleteadlane oleks saanud teistsuguse tulemuse, kui ta oleks kaasanud oma töögruppi ka mõne spordi- ja etiketiasjatundja. Aga jah, luues kõik tingimused soovitud tulemuse saamiseks – reeglina see tulemus ka saadakse).

Osu kirjutamine

Osu’le on ka teine võimalik allikas. See avaldub sõna kirjutamise viisis. Sõna kirjutatakse kahe kanji tähemärgiga. Esimene on „osu“ – tõukama, survet avaldama. Parempoolne (alumine teisel lehel) on „nin“ sõnast ninja. Seda saab veel lugeda nagu oshi või ka shinobu ja see tähendab taluma, vastu pidama, sallima, kandma, vastu panema, varjama, peitma, spioneerima, hiilima. Sel sõna ossu ülesehituslikul moel tähendab ta „naerata ja kannata ära“. Kas see ongi ossu tegelik allikas ja seega ei ole see üldse seotud ohayo gosaimasu kontsentraatidega? Minu teada ei ole kohus oma otsust selles küsimuses veel langetanud.

(AP – Mina ei näe vastuolu, et mõlemad ei võiks olla nn õiged. Jaapanlastel ei ole tihti nö meie mõistes ühest arusaama paljudest asjadest)

Kohustuslik kasutamine

Nagu varem märgitud, on osu kohustuslik kõneviis paljudes karateklubides ja on kasutatav ükskõik mille puhul, isegi köögivalamu korral. Sellist eesmärki täidab see sõna väga hästi. See on lühike heli, mis ei kuluta eriliselt hingeõhku. Seega väsinud atleedid saavad seda käratada ilma erilise hapnikukaota. See on järsk, mehine hääl. On võimalik kujutleda korvpallureid, peaspallureid, jalgpallureid, sumomaadlejaid ja karateentusiaste kõiki haukuma seda sõna teineteisele tervituseks. See on midagi sarnast nagu US Merejalaväelased käratavad „Ah-oo!“ (AP – minu meelest nad „auu“ ei kärata J)

Ebaväärikas ja nüri

Minu suureks üllatuseks Jaapanis treenides, ei kasutanud täiskasvanud seda sõna üksteisega suheldes. Treeningu alguses istusid kõik ja mediteerisid, seejärel kummrdasid – öeldes Osu, Onegai Shimasu või mõne muu väljendi ütlemaks „palun õpeta meid“. Ometi, peale seda grupikasutust ei söandanud mitte keegi karateklubi liikmetest väljendit enam kuuldavale tuua. Nad ei öelnud seda üksteisele ega haugatanud seda ka mulle vastuseks, kui ma seda neile haugatasin. Lõpuks astusid mõned neist mulle ligi sellel oma Jaapanipärasel pehmel ja „ümber nurga“ (beat arount the bushes) moel ja andsid mulle teada, et minu „Oosssss!“ on siin sobimatu.

(AP – Vaeseke oleks võinud enne minekut võtta mõned tunnid elementaarsest viisakast käitumisest. Piisanud oleks ka lihtsalt teiste käitumistavade tähelepanelikust jälgimisest. Aga ei ikka oma arusaamadega „mürinal peale“)

Osu on tihtipeale tõlgendatav jämedana kasutatuna teatud olukordades (AP – nagu ka eesti keeles „tere hommikust“ või „tule taevas appi“ näiteks erilise rõhuga öelduna. Kummaline, et see täiskasvanud inimesele üllatusena tuleb). See on sobimatu kontorites, kirikus, kodus ja suuresti ka koolis. Seega siis enamikus Jaapani eluga seotud paikades. (AP – no tõesti …). Enamikul ajal on sõna kasutamine sobimatu ja loetud keelatuks. See on riietusruumi tüüpi väljend, väga mehine ja maskuliinne ja macholik. Osu väljendab teatud intiimsust suhetes teistega. Mõtle, kuidas sa võiksid hüüda oma sõpra „per-eauguks“ (AP – ei suuda ette kujutada). Ilmselt ta naeraks (AP – ma ei usu). Kas sa kasutaksid seda oma bossi kohta? Võib olla, kui te olete intiimsetes suhetes (AP – siin läheb Robert Redmond oma demagoogiaga absoluutselt „lolliks“. Sildistamine tekitab tülgastust sildistaja vastu).

Ka on osu kasutus piiratud teatud „sorti“ inimestega.Tavaliselt vaid noored mehed toovad kuuldavale selle heli, kui nad on seotud mingi äärmiselt meeskondlikule tegevusele orienteeritud spordialaga. Ka tüdrukute jalgpallivõistkond, mis mängib segipaisatud ja karmil moel ja mis näeb välja nagu amatsoonide võitlussalk, võib kasutada sõna Osu üksteisega suhtlemisel. Ma juhin su tähelepanu asjaolule, et kõik inimesed, kellest oled siiani lugenud on Jaapani lapsed, kes ei ole vanemad 18 eluaastast.

(AP – no miks seda siis nii põhjalikult käsitleda. Ja tuletan meelde, et see on Robert Redmondi kirjutis ja arusaam J. Siiani)

Selle intiimsuse pärast, mida selline järsk keelekasutus eeldab, ongi Osu haruharva sobilik. Täiskasvanud, eriti naised, ei kasuta Dojos mitte kunagi sõna osu, kui nad just ei juhtu olema hard-core naisetüüp, kes võiks mängida professionaalset jäähokit Kanadas.

(AP – see lõpp pidi vist olema naljakas? Aga oli lame minu arvates. Vasturääkiv eelmise tekstiga ka. Jälle sildistamine)

Hea ja halb karate jaoks

Osad karateinstruktoreid julgustavad oma lääne õpilasi kasutama sõna osu, samal ajal kui teine osa soovitab seda vältida. See tundub sõltuvat karateinstruktori varanduslikust ja ka sotsiaalsest staatusest. Ehitustööline talub seda sõna ajalooprofessorist palju paremini. Sellest ajast, kui enamik Läänes asuvatest Jaapani karateinstruktoritest teeb karateõpetamist elatistpakkuva põhitööna, on nende mentaliteet enamasti nagu meeskonnatreeneril. Nad kalduvad julgustama sõna oss kasutust, sest see tekitab neis tunde nagu nad oleksid ülikõvad eliitkaratekad nagu nad oleksid Jaapanis.

(AP – Nüüd selgub, et osa siis ikkagi soovitavad?! Ja täiskasvanuid ka. Ma ei saa lisamata jätta märkust, et sellise tekstiga tuleks minna psühhiaatri juurde. Kamaluga oletusi, näpuotsaga hinnanguid ja ekspert „teabki“ asja. Varanduslik ja sotsiaalne staatus – nonsens. Ehitustööline… See mees ei tea Jaapani kultuurist just palju, kui üldse. Ei tahagi vist teada. „Ülikõvad eliitkaratekad Jaapanist“, aga seda nad ju reeglina ka suures on. No mis seltskonnas see mees küll on liikunud? Mulle meenub siin „uudis“ et popgrupi Nightwish solist olevat käitunud staarilikult. Minu meelest staar peabki staarilikult käituma. „Ajakirjanik käitus ajakirjanikuna“ J)

Mõned Jaapanlased lubavad sul seda sõna endi tervitamiseks kasutada lihtsalt sel põhjusel, et nad soovivad, et sul oleks lõbus (have fun) ja et sa saaksid peegeldada visadust ja puhtsüdamlikkust. Teised seevastu vihastavad, kui sa neid „oss’itad“, kuigi väljaspool Jaapanit on see vähetõenäoline, kuna sealsed instruktorid on küllaltki harjunud sellega, et mittejaapanlased nende keelt rapivad-veristavad lihtsalt lõbu pärast.

Jaapani keel on ohtlik

Kavatsed ikka haugatada Oossu! alati kui näed kedagi karatevormis? Sa peaksid mõistma, et Jaapani keel on reaalne keel, mida reaalsed inimesed igapäevaselt kasutavad – täpselt nii nagu sina räägid oma keelt. Jaapanis elades ei vihastanud miski mind kiiremini ja põhjalikumalt sellest, kui keegi püüdis minuga rääkida inglise keeles mingil muul põhjusel välja arvatud praktiseerimaks oma inglise keelt. Alguses ma ei suutnud avastada neid inglise keele mõrtsukaid, aga kui päevadest said kuud, sai ka minust keelemõrtsukate detektor.

(AP – kuidas on seotud keeleõpe, keele oskamatus ja sõna oss?! Äkki tahavad inimesed sinuga sinu emakeelt rääkides olla lihtsalt viisakad).

Miski ei olnud vastikum, kui kuulata Jaapanlasi väärhääldamas sõna „baseball“ (pesapall) bay-sue-bow-ru [beyshubõuru]. Ja T-särgid! Üks ostukeskus reklaamis oma lõpumüüki Õnnelikud Värskendajad (Happy Freshers). See kõlas nagu oleks ostukeskusesse tulemas müriaad kihistavaid pisilasi. Pisikesed jänkud ja pardipojad plakatitel ei olnud ka üldse abiks. Nad vaid lisasid morbiidsust.

Kujuta nüüd endale ette, et sa oled jaapanlane, kes on tulnud Ameerikasse ja külastab vastavat karateklubi. Valesti hääldamine kõiges: numbrite lugemises, tehnikate nimede ütlemises ja võikus jaapanikeelse Dojo Kuni lugemise kuulmisest peavad raudselt saatma külmavärinad sinu selgroogu mööda alla.

Sinu Jaapanlasest instruktori arvates võib see olla lahe, aga neile jaapanlastele, kes ei ole täisajaga karateõpetajad on see kui Tokyo Disney World’i külastamine. Karate olemus on isegi kiivas võrreldes tavapärase Jaapani igapäevaeluga, kuid näha seda võõras kultuuris veel halvasti tõlgituna ja inimeste poolt lalisetuna teesklemaks jaapani keele rääkimist, on ilmselt hea materjal komöödiashõudele.

(AP – Jah, kindlasti. Ometi ooperilauljad laulavad itaalia keeles. Ja ilmselt ei ole Jaapani keele viiekümne sõna talutava aktsendiga äraõppimine isegi puupeale ületamatu katsumus.)

Väärkasutatud Jaapani keel võib lõppeda väga halvasti

Üks isik kirjutas mulle: jaapani keel on üks nendest keeltest, kus ühe silbi või verbi või häälduse mitteasjakohane kasutus võivad sind viia tõsisesse jamasse. Sushibaaris saab tellida ühe kena marineeritud juurviljarulli, mille nimi on oshinko, kuid kui sa kasutad sh häälduse asemel võimsamat ch hääldust, nõuad sa riisi ja juurviljade asemel peenise serveerimist. Ooops“.

Teine tõeliselt hea näide on sõna „ärkvel“, mis on „okoshite“. Muuda üht silbi hääldust vaid kergelt ja sellest saab äärmiselt rahvakeelne termin ühele sotsiaalseks tabuks olevale tegevusele. Üks Ameerika ärimees, kes reisis öise rongiga Jaapanis, palus reisisaatjalt et teda äratataks kell seitse hommikul ja pakkus selle eest ka head jootraha. Daam jooksis kriisates minema ja tuli tagasi koos ülemusega, kes põrnitses ärimeest ülimalt tigedalt ja informeeris teda, et selliseid asju lihtsalt Ei Tehta üheski respektaablis rongis. Ameeriklane paistis segaduses olevat: „Aga ma palusin ennast vaid äratada, okoshite, kell seitse hommikul, sest mul on vaja teha mõned tähtsad asjatoimetused.

(AP – Otsetõlkes olevat tal olnud vaja rutata tähtsatele ärikohtumistele. Rongis? J)

Ülemus hingas seepeale sügavalt sisse ja manas näole viisaka naeratuse, saades arusaamatusest lõpuks aru. „Ah nii. Kuid see, mida te saatjalt hommikul kell seitse tellisite, oleks teid samuti äratanud, kuid seda Teile mitte meeldival moel“. Ta selgitas lahkelt, et sõna mida ta tegelikult kasutas oli okushite, mis tähendab „palun vägista mind“. Ta oli suutnud tellida vägivaldse ja ebakonventsionaalse seksuaalakti reisisaatjalt kell seitse hommikul. Kujuta ette, et see oleks olnudki sellist sorti rong.

(AP – Ei ole võimalik. Jaapanlane ei käitu nii. Tegu on odava ameerikaliku kergelt rassistliku „naljaga“.Ja ikka see „allpool naba argumentatsioon“. Mage)

Veel üks näide, mida võid arutada oma vana Obaasan’iga – proovi sellist sõna nagu „hashi“. Kõigis kolmes võimalikus tähenduses hääldatakse seda täpselt ühtemoodi, aga tähendada võib see puust söögipulkasid, sõna pruudile või siis millegi keskkohta. Või telli saket sushi baaris ja vaata, kas sa saad joogi või lõhevaagna?

Siin on veel üks kommentaar Osu kasutusest inimeselt, kes hiljuti pikka aega Jaapanis elas.

Mul ei ole „osu“ ajaloost halli aimugi, kuid selle üldkasutataval moel on see lugupidav vaid lapselikul macholikul moel. Minu kuueaastane laps kasutab seda kui ta kohtab kampa kaheksaastaseid ja tahab neile tõestada, et ta on piisavalt lahe sell, et nendega mängida. Ma tean, et „bosozoku“ (teismeliste motojõugud) kasutavad seda suuresti samamoodi. (AP – kui tahavad mängida endast vanematega? J Ja keda nad siis matkivad?). Mu poeg võib seda kasutada oma kehalise kasvatuse õpetaja peal koolis ja on väga ebatõenäoline, et ta kasutab seda teiste meesõpetajatega suheldes ning mitte kunagi ei kasuta ta seda naisõpetajatega suheldes. Miks? Sest see ei ole lugupidav.

Eoin Clarke

Osu lühim definitsioon on „Jou!“ Kasuta seda vastavalt.

AP – kommentaariks Robert Redmondi pikale laia lõuaga traktaadile Osu kasutamise sobimatusest ütlen, et Jaapan ongi kontrastide maa ja mis koolis on sobimatu on sobilik ikkagi mõnes teises kohas. Jaapani kultuur on samas keerukas ja samas lihtne.

See ei ole ainuke uurimustöö või referaat, milles on palju asjalikku juttu segatud veelgi enama ilusasti serveeritud enesekindla pseudoteadusliku vahuga. Mulle tuletab see meelde lugu, kuidas pime pidi kirjeldama elevanti, saades katsuda vaid tema saba. Autor teeb kõik selleks, et ka ennast veenda selle väljendi lapsikuses. Paraku tulemuseta. Väga paljud karategrupid kasutavad täna osu sõna ja seda väga lugupeetaval ja aktsepteeritud moel. Nii on. Osu!

Kasutatud kirjandus:

• Schlatt, Shotokan karate Dictionary
• Hirokazu Kanazawa, Kumite Kyohan
• Robert Redmond, kodulehekülg
• Perioodika