Käitumisreeglid dojos
I ENNE TREENINGUT
- Ole treeningpaigas treeninguks riietatuna vähemalt 15 minutit enne treeningu algust. Nii jõuad treeninguks korralikult valmistuda, end ise soojaks teha, ega pea kiirustama.
- Dojosse sisenedes ja dojost väljudes kummarda alati uksel dojo poole.
- Hilinemine on laiduväärne.
- Hilineja teeb püstikummarduse uksel, seejärel ootab vaikselt põlvitusistes ukse kõrval, kuni õpetaja lubab ta treeningule, seejärel kummardab hilineja põlvitusistes teist korda ja ühineb pärast talle antud korralduste täitmist teiste harjutajatega. (mingit kottide-susside tahaseina äärde panekut enne ei ole. Vastasel juhul häiriks ta oluliselt treeningu algust.)
- Iga hilinetud minuti kohta teeb treeningule hilineja iseseisvalt (st. ilma korralduseta) kohe peale treeningule lubamist 5 kätekõverdust.
- Hilineja läheb rivi lõppu ja on seal kuni instruktor lubab ta kohale mis kuulub talle graduatsiooni alusel. Omaalgatuslikult rivi keskele/ etteotsa imbumine on karmilt keelatud.
- Karate-gi peab alati olema puhas, korrektne ja kortsudeta.
- Küüned peavad olema lõigatud ja puhtad. Pikad juuksed seotakse kokku. Tütarlapsed kannavad Karate-gi all valget ilma igasuguste kirjadeta T-särki.
- Võimalusel kummarda alati, kui õpetaja(d) tule(vad)b dojosse või lahku(vad)b dojost.
- Nitten Soji’s osale aktiivselt, ära vaata niisama, ega tegele millegi muuga sel ajal kui teised puhastavad ka sinu jaoks Dojot.
- Kui on aeg treeningu alustamiseks, kuid õpetajat pole kohal, alustab vanim õpilane treeningut.
- Kui 10 minutit enne treeningu algust ei ole treeningvahendid – Shomeni, teadetetahvlid, Nitten Sojii vahendid veel valmis pandud, korraldab selle (üks) Sempai(dest).
II ALGUSE JA LÕPURITUAAL. KUMMARDAMINE e. REI ETIKETT.
13.Püstikummardus: Seisa sirgelt, kannad koos, jalalabad kergelt 45? väljapoole pööratud. Põlved on sirged, õlad taga ja lõdvestatud. Käed on sirged, peopesad avatud ja toetuvad reite väliskülgedele, sõrmed koos. Kummardu puusast, umbes 25 kraadi ette. Kummardus kestab ca. 2 sekundit.
14. Põlvitusiste (“Seiza”): Vask põlv maha, seejärel parem. Istu jalataldadele, üks suur varvas peaks olema teise peal. Hoia selg sirge, pea otse püsti ja õlad lõdvestatud. Peopesad on, sõrmed koos, reitel – suunatud ettepoole, otse jätkuna käsivartele; küünarnukid keha vastas. Anatoomilistel põhjustel jääb meeste põlvede vahele 2-3 rusika laiune ruum, naised istuvad põlved koos.
15. Kummardus põlvitusistest: Vasak peopesa asetatakse vasaku põlve ette maha, küünarnukk ei puuduta maad. Sama hetke pärast ka parema käega. Peopesad puudutavad maad sügava lugupidamise märgiks. Kummardus puusast, pea läheb maa lähedale, kuid ei puuduta seda. Kummardus kestab 3-4 sekundit. Seejärel algasendisse, kusjuures nüüd liigub esimesena tagasi parem käsi.
16. Kunagi ei lõpetata kummardust, ei istuta ega tõusta püsti enne, kui seda on teinud sinust paremat kätt, hierarhias kõrgemal, olija. Samuti õpetaja.
17. Alguse rivistumine: Kohe kui kuuled “Alustame” või “Seiretsu” rivistub grupp graduatsiooni järgi paremalt vasakule, näoga Shomen’i suunas. Reeglina paarisarv ridasid kolonnis üksteise taga. Ridade vahe on ca. 2 m ja kolonnide vahe ca’ 1 m. (üksteise haardeulatusest väljas). Õpetaja jääb alati rea keskkohta ja tuleb juba valmis rivi ette.
18. Algusrituaal, käsklused:
> “Seiza” (sempai): põlvitusistesse, nii et põlved on samal joonel sinust vasakul olijatega.
> “Mokuso” (sempai): meditatsioon – keskendumine treeninguks, silmad on poolsuletud ja vaade ca’ 4m ette maha, hingamine rahulikult ninast sisse ja suust välja. 3 tsüklit 1 minuti jooksul.
> “Mokuso Yame” (õpetaja): Mokuso lõpp, silmad lahti.
> “Shomen ni rei” (sempai): kui õpetaja ja grupp on valmis, kummardus Shomeni poole.
> “Sensei ni rei” (sempai): peale seda, kui õpetaja on end klassi poole pööranud, kummardus Õpetaja suunas. Peale sõna “Sensei ni” paus, et harjutajad saaksid end õpetaja poole pöörata. Peale kummardust grupp pördub jälle Shomen’i seina poole.
> “Kirits” (sempai): püsti.
> Käskluse “Sensei ni rei” kummarduse ajal treenigu alguses ütlevad õpilased “Onegaishimas” (või “Oss“), mis tähendab: “Palun” st. palun õpeta mind, palun aita mind, palun valitse gruppi…” Treeningu lõppedes samas kohas tuleb öelda “Arigato gozaimashita“, – “Tänan väga”.
19. Treeningu lõpurituaal on identne alguserituaaliga.
III TREENINGU AJAL
- Kõik õpilased peavad järgima juhendaja instruktsioone täpselt.
21. Dojos ei ole õpilased ja õpilased võrdsed. Kohtle õpetajat ja sempaisid respektiga.
22. Nii rivistusekäskluse kui ka harjutuse tegemiseks on oluline treeningu osa – kiire liikumine. See kiire liikumise harjumus samas ilma üleliigsete liigutusteta või pingutuseta hoiab treeningu sujuvalt töötavana ja õiges tempos ning õpilased õpivad hea harjutamise tavasid. Dojos liigutakse soovitavalt jooksujalu või vastavalt läbiviija korraldustele.
23. Treeningul keskendutakse vaid treeningule ja antakse endast maksimaalne. Vaid nii tagatakse areng ja õige treeninguõhkkond.
24. Kui tahetakse saavutada parim efektiivsus treeningul, peab valitsema vaikus ja tõsine asjakohane suhtumine. Treeningul peavad õpilased töötama (harjutama) õige suhtumisega ja täieliku kontsentratsiooniga. Sellepärast ei ole loata jutuajamine ja häälitsemine lubatud.
25. Paaridesse võtmisel kummarda paarilisele nagu ka paarist lahkumisel. Partnerivahetuse ajal, kummardu enne eelmisele paarilisele ja seejärel, kui oled leidnud uue paarilise, kummardu ka talle.
26. Ehete, käekellade, sõrmuste jms. kandmine pole lubatud.
27. Lubamatu on nätsu närimine. Samuti ei sööda ega jooda dojos.
28. Õpilastele on lubamatu Dojos seista käed puusas, vöö vahel, vaheliti rinnal või muul lodeval ja “agressiivsel” moel. Reeglina on hea toon (mitteharjutades) sirged käed kõrval, kuna liigesest kõverdatud kätt võib tõlgendada rünnakuvalmidusena.
29. Kunagi ära mine kellegi eest läbi, alati mine tagantpoolt ja ringiga.
30. Istuda on lubatud vaid instruktori loal/käsul ja ainult põrandal Seiza või rätsepiste asendis. Põlved peavad olema kõverdatud. Lohakad poosid ei ole lubatud.
31. Kui õpetaja palub kas seista või istuda, siis tee seda vaikselt, ilma toetumata millelegi ja ilma teistest eraldumata.
32. Kui tunned end olles Seiza asendis ebamugavalt, võid minna üle ristatud jalgadega istesse.
33. Kui istud rätsepistes ja soovid tõusta, tee seda alati läbi põlvitusiste.
34. Peale õpetaja selgituste kuulamist-jälgimist täna teda kummardusega ja arusaamise märgiks OSS-ga.
35. Ükski õpilane ei tohi lahkuda dojost treeningu ajal ilma, et Sensei (või tema puudumisel Sempai) selleks loa annab.
36. Kunagi ära näita välja oma väsimust, püüa sellest üle olla ja sellega ka teisi innustada.
37. Kui sul palutakse lugeda tehnikate sooritamiseks numbreid ja sa ei oska Jaapani keeles – loe eesti keeles või lihtsalt silpe, aga lugeda tuleb järsult, lühidalt, valjusti ja hingestatult.
38. Ära karda teha Kiai’d. Kui sul on hea Kiai, sunnib see ka kaaslasi end rohkem pingutama. Üldine treeningu tase on määratud üldise hingestatuse tasemega treeningul, aita seda paremaks muuta ! Ära ütle Kiai ajal “kiai”. Kiai on Jaapanikeelne väljend. Põhiliselt kasutatakse hüüdeks “Ya”, “Ah”, “Oh”, “Ai” ja “Ei”. Harvemini “hoi”.
IV ÜLDIST
- Dojo ei ole “õhtuveetmise koht” ja nii õpilased kui ka külalised peavad austama karate Dojos valitsevaid seadusi.
40. Iga karate õpilane peab täielikult mõistma Dojo Kun’i (etiketti).
41. Kui Sa ei saa mingil põhjusel harjutada koos teistega (tervis jm.), ei ole nn. “oma asja” lubatud harjutada samas ruumis, kus teised harjutavad õpetaja juhendamisel, see segaks teisi. Leia harjutamiseks mingi teine koht lähikonnas, järgides samas kogu treeningu ja alguse-lõpurituaali. Kõik teevad kõike koos.
42. Treeninguid vahele jätta ei ole soovitatav, kuna see peatab arengu, jätab teadmistesse lüngad ja nullib eelmistel treeningutel saavutatu. Pikema pausi korral käivitab lausa taandarengu.
43. Kui õpilane peab treenimise pooleli jätma, peab ta instruktorit sellest informeerima ning temalt loa saama.
44. Iga õpilane peab sellest teada andma, kui ta ajutiselt treeningud katkestab.
45. Kui pead lahkuma enne treeningu lõppu, anna sellest õpetajale eelnevalt enne treeningut teada.
46. Vanemate (Sempaide) süsteem: ükski õpilane ei tohiks otse minna Sensei juurde küsimustega ilma eelneva ürituseta saada vastused vanematelt õpilastelt. Valge vöö peaks küsima kollase vöö käest kõigepealt, jne. Iga õpilane peaks siiski tegema kõik võimalikud püüdlused, et saada vastus jätkuva harjutamisega, töö ja jälgimisega. Kui õpilane suudab ise niimoodi probleemi lahendada, läbi oma pingutuste, saab vastusest alatine teadmine, mis ei unune. See aitab õpilastel kindlustada oma tarkust. Kui aga sel viisil ei saada vastust, siis tuleb küsida Sensei käest. Sempai – dohai – kohai.
47. Karate-gid ei tohi kanda väljaspool dojot, välja arvatud harjutades või treeningule minnes ja tulles treeningult.
48. Võimalusel jäta välisjalanõud vahetult riietusruumi ukse taha ja kuivata end peale duðði kohe duððiruumi ees. Nii on riietusruumi põrand puhas ja kuiv.
49. Ära söö 1,5 h enne trenni. Ära joo kohe peale trenni lõppu. Joo mitte varem, kui ca’ 40 min ja söö ca’ 70 min pärast treeningu lõppu.
50. Kodus kirjuta treeningpäevikusse treeningul õpitu, muidu kipub see ununema. Võimalusel harjuta ka treeningute vahepeal ja mõtle õpitule – see aitab palju.
51. Mobiiltelefon trennis heliseda ei tohi, koduloomade ja laste kaasavõtmine on ka keelatud.
Keikoden DOJO ETIKETT KARATE-DO:
> algab viisakusega
> lõpeb viisakusega
> distsiplineerib vaimu ja keha
> tugevdab ja täiustab iseloomu
> propageerib austust ja etiketi põhimõtete järgimist
> sunnib pingutama maksimaalselt
> õpetab järgima tõe teid, olema lojaalne ja ustav
> õpetab hoiduma väljakutsuvast käitumisest
> viib harmooniani
MOKUTEKI (eesmärk) Karate süsteemide eesmärgiks on õpetada Jaapani võitluskunste, nende suhtumist, traditsioone ja dojo kultuuri.
SONKEI (austus) tunne aukartust selle ees, mis on püha. Austa oma isa ja ema. Austa endast vanemaid ja ka teiste inimeste omandust ja õigusi.
KANSHA (tänulikkus) Ole tänulik kõige eest, oma elu, sõprade ja armastuse eest. Tänulikkus teeb õnnelikuks.
SHUYO (distsipliin) Distsiplineeri oma vaimu ja keha nii, et sa saaksid neid kontrollida. Ainul distsiplineeritud isik saab oma eesmärgi võita.
MAKOTO (siirus, puhas mõistus) Isiku iseloomu määrab tema siirus ja ausameelsus. Ainult avameelne isik võib olla sõpruse vääriline.
TOITSU (ühtsus) Inimese vaimu ja ühe eesmärgi ühtsus on põhiline eduks. Kontsentreeru ühele asjale antud hetkel.
EeSKA Tehniline Komisjon