Indiast Hiinasse, Hiinast Okinawale ja Okinawalt Jaapanisse
Legend räägib, et 520 AD rändas tuntud India budistist rändmunk Boddidharma Hiinasse, mediteeris Shaolini templi seina ääres ilma pausita üheksa aastat ja saavutas nii Budisti ülima eesmärgi – hingelise valgustatuse. Legendil on erinevaid variatsioone ja ka skeptikuid.
See oli Zen Budismi väidetavaks alguseks Hiinas. Kuna ta oli veendunud keha ja vaimu ühtsuse pooldaja, siis soovis ta tugevdada ka oma õpilasi ja kaas munki. Selleks oli ta loonud lihtsa-algelise vormi „palja käe ja jalaga“ võitlusviisist, mille algmed oli ta toonud kaasa väidetavalt Indiast.
Nimetatud võitluskunstid wu shu ja kempo on arenenud ja õitsenud Hiinas üle tuhande aasta. Seejärel, keskajal, jõudis ta ka Okinawa saarele, iseseisvasse kuningriiki, mis oli sidelüliks Hiina, Jaapani ja Korea vahel. Okinawa saar on osa Ryukyu saarte arhipelaagist, mis asub Hiina meres. Siin see väidetavalt arenes koos kohaliku võitlusviisiga ja moodustas seeläbi Tode’na tuntud võitluskunsti. Selle loo koostaja (Alar Põllu) on siiski seisukohal, et Tode on arenenud Okinawa saare Shuri kindluses välja täiesti iseseisva ja unikaalsena – niivõrd erinev on see siiski Hiina võitluskunsti printsiipidest, mida ka Okinawa saarel, eeskätt Naha linnas, harrastati. 20 sajandi alguses jõudis selle kunsti edasiarendus karate nime all Jaapanisse, kus teda saatis tohutu edu, samuti 20 sajandi kespaigal saatis seda ka tohutu edu kogu maailmas.
Kaalukeeleks mõjusa ja praktilise võitlussüsteemi arenguks selles sulatusahjus oli ka Jaapani Satsuma klanni poolt Okinawa saarel kehtestatud relvade kandmise keeld. Ka ei leidunud Okinawal rauamaaki. Seega tuli paljakäsi vastu seista nii Jaapani kui Hiina relvastatud sõdalastele ja võimukandjatele, kui ka kõigile maailma meremeestele, kes reeglina ei olnud „pehmest puust“. Hilisematel ajajärkudel lisandusid sinna ka tulirelvadega eliitsõduritest vastased nii Ameerikast kui ka mujalt maailmast. Selle väljakutsega tuldi toime suurepäraselt. Ka on ilmselt Jaapani autentsed keskaegsed võistluskunstid ainukesed selleaegsetest maailmas müriaadina olemasolevatest sõjakunstidest, mida ka tänapäeval innukalt ja laialdaselt harrastatakse.
Palju Kara-Te (karate) meistreid on tulnud just Ryukyu saarestikust möödunud sajandite vältel. Ja lõpuks, 20. sajandi alguses, üks nendest – Ülim Meister Funakoshi Gichin (1868 – 1957) – tõigi selle vormina, mida ta pidas kõige perfektsemaks, põhja poole – Jaapani südamesse.
Kuna demokraatia külvajad ameeriklased otsustasid Shuri linnast ja kindlusest Teise Maailmasõja lõpus, kui sõja saatus oli tegelikult otsustatud, kaugpommitamise ja kahuritulega siiski isegi mitte kivi peale jätta, vaid kõik lausa pulbristada, ei ole meile säilinud ka kohalikke ajalooürikuid. Jaapanlased ei uskunud, et kultuur, mis tekkis „tänu“ Kolumbuse pööramise veale ja mis seisab hävitatud kultuuri varemetel, saab olla nii brutaalselt äärmiselt … brutaalne.
Ja nii ongi see kunst liikunud nn meistrilt meistrile läbi traditsioonilise otseõpetuse
Temast sai JKA süda
O Sensei Funakoshi oli mees, kes kandis endas erakordset vaimsust ja jõudu. Tema juurutas ja esitleski meile karate, mida täna tihti kirjeldatakse maailmale kui „Zen’i liikumises“.
Tema muutis ka Tode nimetusena kasutusel olnud Tang-Te, otsetõlkes hiina käsi, jaapanlastele vastuvõetavamaks Kara-Te’ks (tühi käsi). Sõna „tühjus“ on Budismi keskne filosoofiline mõiste.
Temast saigi JKA süda ja algus – mees, kelle ümber 20. sajandi keskel organisatsioon loodi. Ja Tema vaimsusele ja Tema õpetusele jääb JKA igavesti truuks.
JKA on Karate Kõrgeima Traditsiooni Hoidja, võitluskunsti õpetaja selle puhtaimas vormis. Maailmas on sadu erinevaid karate gruppe, kuid ükski neist ei sarnane JKA-le. Ükski neist ei õpeta karated just sellel moel.
Täna on maailmas ka kümneid shotokan karate organisatsioonisest koopiaid ja derivaate. Igal aastal tuleb mõni juurde ja mõni hukkub ajavoolus. Alati on olemas üks ja ainuke originaal. Ja on ka koopiaid, derivaate ja muid matkijaid; mõni neist usub lausa siiralt, et just nemad on ainuõiged Shotokani traditsiooni ja Funakoshi Sensei traditsiooni järgijad. Ajalugu siiski seda ei kinnita. Ja meid nad ei häiri.
Asutatud pärast Teist maailmasõda
JKA on asutatud vahetult peale Teist Maailmasõda1949. a, Shotokani karate koolkonna looja, O’Sensei Funakoshi Gichin’i poolt, kes oli ka JKA esimene Peainstruktor (Chief Instructor). Organisatsiooni nimeks sai Nihon Karate Kyokai ehk siis Japan Karate Association ehk siis Jaapani Karate Assotsiatsioon. See oli JKA algus.
JKA loodi organisatsioonina, mille otstarve on treenida ja arendada tõelisi meistreid karates – õpetada karated eluviisina. Seda ei loodud võistlusi korraldava ja kureeriva organisatsioonina.
1957 tunnustati JKA Jaapani riigi poolt läbi Haridusministeeriumi ainsa üleriigilise avaliku karatekorporatsioonina koos kõigi maksuvabastustega. JKA omab ka Dai Nippon Butokikai aktsepti Shotokan karate õpetajana (eksklusiivaktsept). Dai Nippon Butokukai ei ole mitte lihtsalt autoriteetseim Jaapani võitluskunstide organisatsioon, see 19. sajandi lõpus Jaapani Imperaatori poolt võitluskunstide säilitamiseks loodud organisatsioon on ainuke sellealane Jaapanis, seega ka maailmas.
Täna on JKA kogu maailmas tunnustatud suurima ja kaalukaima karate organisatsioonina planeedil Maa. Tihti kõrvutatakse meid Kodokan’iga, mis on Judo globaalne keskus.
Meil on meile täielikult kuuluv neljakorruseline Peakorteri hoone Tokyo keskuse südames koos üle 1500 m2 Dojo põrandapinnaga.
Meie hoones viivad treeninguid läbi üle kolmekümne hästitreenitud, kõrgprofessionaalse ja hästitasustatud instruktori. Väga heal rahvuslikul tasemel instruktoreid on JKA-l üle maailma kahesaja ringis. Derivaat ja koopiaorganisatsioonidel on see arv reeglina üks kuni kolm. Ka tegutseb pidevalt Peakorterite instruktorkoolituse rühm, mille igal aastal lõpetab 3-5 Kenshuseid – noort abiinstruktorit. Kõik see toimub JKA legendaarsete instruktorite nagu näiteks Sugiura Motokuni, Ueki Masaaki, Tanaka Mashiko, Osaka Yoshiharu valvsa jälgimise all. See tagab meile ka elujõu ja jätkusuutlikkuse.
Budo Karate Kofuku-Bunka Vormi levitamine
Meie eesmärk kõiges, mida me teeme, on levitada ja propageerida kogu maailmas kofuku-bunka karate-do’d – see on karate, mis baseerub Jaapani Bushido iidsetel traditsioonidel.
See on karate selgeim, puhtaim vorm, kunsti kõrgeim traditsioon ning meie otstarve ja eesmärk on õpetada seda distsiplineeritud moel inimestele Jaapanis ja kogu maailmas selle kunsti kogu sügavuses ja põhjalikkuses.
Samuti on meie siht edendada noorte haridust üle maailma, seda nii füüsilises kui ka vaimses mõõtmes, läbi meie kunsti ja selle õpetamise.
Ja lõpuks on meie otstarbeks ja eesmärgiks pakkuda kõigile
eheda karate harrastajatele avatud, toetavat, ja külalislahket paika. Seda keset isolatsiooni, võõrandumist, vaenamist ja pöörast tihti sisutühja keerukust, mida pakub meile tihti nn modernne, kaasaegne ühiskond. Kohta, kuhu nad saavad koos tulla täiesti võrdsetel alustel, sõltumata east, soost, rahvusest, rassist, sotsiaalsest staatusest, elukutsest või …
Tervitame ka kõiki meie harrastajaid ja koostööpartnereid Jaapani Shito-Kai, Goju-Kai, Wado-Kai ülemaailmsetest peredest.
Varajased aastad (1949-1957)
JKA asutati 1949 aasta mais. Kuna algne Shotokan Dojo oli ameeriklaste pommirünnakutes Tokyole maha põlenud ja ajad rasked, suudeti esimene JKA peakorteri Dojo ehitada alles 1955 aastal Yotsuya linnaossa Tokyos. Ametisse nimetati esimene JKA Juhataja (Chairman) – Saigo Kichinosuke, Jaapani Parlamendi ülemkoja liige ja Saigo Takamori, ühe Jaapani Meiji ajastu suurima kangelase, pojapoeg.
Juba 1956 algatas JKA esimesena maailmas spetsiaalse intern-instruktori (kenshusei) treening- ja õppeprogrammi oma peakorteri dojos ning võttis vastu oma esimesed instruktoriõpilased. Sealt sai alguse siiani läbi aegade parimaks jäänud karateinstruktorite treeningprogramm. Programm, mille sarnast ei ole keegi loonud, ega mille taseme lähedale kunagi keegi ei ole küündinud. See ongi programm, läbi mille JKA on üles ehitanud oma väljapaistvate karateinstruktorite unikaalse kaadri. Täisajaga ja täispalgaga hoitakse nendest jooksvalt kolmekümmend parimat professionaali.
10 aprillil 1957 sai JKA-st juriidiline isik (legal entity), kui Jaapani riik andis JKA-le ametliku staatuse organisatsioonina, mis propageerib karated, levitab ja rikastab reaalset karate harrastamist.
Umbes kahe nädala pärast peale ametliku staatuse saamist, suri O Sensei Funakoshi kõrges eas, 89 -aastasena. Peale kümneaastast tihedat tööd ja saavutusi, oli see siiski ühe ajastu lõpp. Suurmeistri elutöö oli tehtud ja väga hästi tehtud. Kuid tõeline karatebuum kogu maailmas oli veel ees.
| 1949, mai | JKA luuakse O Sensei Funakoshi Gichin’i poolt |
| 1955, 20 märts | JKA esimene Peakorteri Dojo avatakse Yotsuyas |
| 1955, 22 märts | Saigo Kichinosukest saav JKA esimene Juhataja (Chairman) |
| 1956, 01 aprill | Esimesed karateinstruktorite spetsiaalse ettevalmistamise kursused saavad alguse
peakorteri dojos |
| 1957, 10 aprill | JKA tunnustatakse ametlikult Jaapani valitsuse poolt, JKA saab juriidilise isiku staatuse |
| 1957, 26 aprill | O Sensei Funakoshi sureb 89 aastasena |
Kasv ja areng (1957-1989)
Karate populaarsuse kasv jätkub. 1957. aasta oktoobris toimuvad ka esimesed JKA All Japan Championship võistlused Tokyos. Sellel esimesel karateturniiril kogu karate ajaloos oli neli kategooriat: meeste individuaalne kumite ja kata ning meeste võistkondlik (Prefektuurid) kumite ja kata. Naised ei võistelnud.
Kui selline igaastaste turniiride süsteem oli loodud, ei läinud enam palju aega, kui JKA karategrupid olid linnades, koolides ja eriti just 40 prominentses Jaapani ülikoolis. 1958 aastal kinnitati peainstruktoriks legendaarne meister Nakayama Masatoshi. 1961 aastal jälgib aukülalisena viiendat JKA All Japan Karate Championship turniiri Tema Majasteet Jaapani Kroonprints (praegu Tema Majesteet Jaapani Imperaator). JKA karated oli üha enam ja enam märgatud ja see oli saamas kõrgeimat tunnustust.
Läbi aastate suurenes ka võistluskategooriate arv, lisandusid: ülikoolide divisjon (1969); naiste kata divisjon (1974); noorte divisjon ülddivisjoni osana (1975); täiesti iseseisev noorte divisjon alg-, põhi- ja keskkoolile ning lõpuks ka naiste kumite divisjon (1985). Lisaks sellel kasvas osalejate hulk, ka „vanades“ divisjonides, tohutult.
Sel perioodil arendas JKA edasi oma instruktorite ja ka harjutajate väljaõppeprogrammi ja samaaegselt oma harudojode avamisega üle kogu Jaapani, algas 1958. aastal ka invasioon maailma – mõned kõige enam täiuslikkuse saavutanud professionaalsed instruktorid saadeti Ameerikasse, Euroopasse ja Kesk-Aasiasse õpetama karated ja avama dojosid. Karate oli buumina paiskumas ka kõikjale väljaspool Jaapanit.
1975, kui tekkis esmakordne karate olümpiamängude kavva lülitamise perspektiiv, toimus JKA korraldusel ka esimene rahvusvaheline turniir ja seda USA-s – IAKF (International Amateur Karate Federation) World Cup. Järgnevatel aastatel toimus see võistlus veel kolmel korral. Siiski, säilitamaks ehedat tehnikat ja ippon-shobu (vastase hävitamine üheainsa löögiga) vaimsust, algatas JKA lõpuks ikkagi uue turniiri, Shoto World Karate Championship Tournament. 1985 toimus esimene rahvusvaheline Shoto World Cup Jaapanis, tõestamaks, et karatest oli saanud tõeliselt üleilmselt rahvusvaheline kunst
Sel perioodil oli karate kunsti tähelepanuväärse arengu tunnistajaks. Instruktoritevahelise pideva treeningu ja arendustöö tulemusena sai karatetehnikatest välja arendatud täiuslik süsteem. Esmakordselt kerkisid esile selged, teaduslikud ja praktilised „parimad“ vormid kõigist kumite asenditest, kehahoiakutest ja liikumistest. Samuti selgitati välja selged kirjeldused-põhjendused „korrektse“ ja „mittekorrektse“ asendi, liikumise, löögi ja tehnika soorituseks.
Kui selline metoodika tehnikate õpetamiseks ja sooritamiseks oli kord välja arendatud, saadeti juba suurem arv instruktoreid maailma, täitmaks tekkinud üha suurenevat nõudlust autentse karate järele maailmas. JKA oli esimene karateorganisatsioon, kes asutas dojo väljaspoole Jaapanit. Neil põhjustel ongi JKA nii prominentne ja võimas ka väljaspool Jaapanit – terves maailmas.
Peale selle, JKA-st sai ainuke karateorganisatsioon, mis oli võimeline saatma oma kvalifitseeritud instruktoreid nn täisajaga õpetama karated ka ülikoolides. Vastandina sellele, mõned ülikoolid lihtviisil on pannud ühe oma endistest õpilastest läbi viima karate treeningud.
- aastal nimetati Nakahara Nobuyuki, väljapaistev äritegelane ja endine Tokyo Ülikooli Karateklubi liige, kaheksandaks JKA Juhatajaks (Chairman).
Meie kurvastuseks 1987. aastal, ajal mil JKA karate oli jõudmas oma haripunkti, suri Meister Nakayama 74 – aastasena.
| 1957, 10 september | Yamazaki Iwao nimetatakse teiseks JKA Juhatajaks (Chairman) |
| 1957, 20 oktoober | 1sed JKA All Japan Karate Championship toimub Tokyo Metropolitan Gymnasium’is. Seejärel saab sellest igaaastase traditsiooniga üritus. |
| 1958, 10 aprill | Meister Nakayama Masatoshi saab Peainstruktoriks (Chief Instructor) |
| 1959, 02 juuni | Masutani Shuji nimetatakse kolmandaks JKA Juhatajaks |
| 1961, 11juuni | Jaapani Kroonprints osaleb aukülalisena 5th JKA All Japan Karate Championship üritusel. |
| 1964, 01 mai | Luuakse Japan Karate Federation, karatevõistluste läbiviimiseks spordina |
| 1964 | JKA All Japan Karate Championship jääb ära Tokyo olümpiamängude tõttu |
| 1965, 20 juuni | Alates 8th JKA All Japan Karate Championship’st toimuvad kõik turniirid Nippon Budokan’is |
| 1965, 04 detsember | JKA Peakorter ja Dojo kolivad Kouraku linnaossa |
| 1966, 10 juuni | Tanaka Kakuei nimetatakse neljandaks JKA Juhatajaks |
| 1968, 10 juuni | Masutani Shuji tuleb tagasi ja asub viiendaks JKA Juhatajaks |
| 1972, 19 juuni | Kosaka Zentaro nimetatekse kuuendaks JKA Juhatajaks |
| 1973, 30 oktoober | JKA Peakorter ja Dojo kolivad Ebisu linnaossa |
| 1975, 20 august | IAKF World Cup toimub USA-s. Edasi toimub igal teisel aastal ja nii neli korda |
| 1975, 21 november | JKA lahkub Japan Karate Federation’ist |
| 1981 | JKA naaseb Japan Karate Federation’isse kõigi stiilide (autentsete) toetajana ja shotokani esindajana |
| 1984, 10 oktoober | Iizuka Takeshi nimetetakse seitsmandaks JKA Juhatajaks |
| 1985, 29 september | Shoto World Cup Karate Championship Tournament toimub Budokan’is. Korraldatakse kord kahe aasta jooksul |
| 1986, 01 juuni | Nakahara Nobuyuki nimetatakse kaheksandaks JKA Juhatajaks |
| 1987, 15 aprill | Meister Nakayama Masatoshi lõpetab oma maise tee 74 aastasena |
Ületatud raskused ja võidetud väljakutse (1990-1999)
1990 aastal raputab JKA-d kriis, kui organisatsiooni sisene fraktsioon pani kergemeelselt ja enesekeskselt kaalule organisatsiooni ametliku ja sisulise staatuse. Sooviti üle võtta võim ja muuta kõike. Mässajate grupp moodustus neljast liikmest: Asai Tetsuhiko (juht), Yamagushi Toru, Abe Keigo ja Kagawa Masao. Grupp algatas Erakorralise Üldkogu (extraordinary Genaral Assembly) koosoleku kokkukutsumise, kuid jätsid täitmata mõnedki olulised juriidilised ja sisulised nõuded, muuhulgas ei teatatud ei Kogu kokkukutsumise päevakava ega ka eesmärki. Putšikatset sooviti hoida saladuses. Erakorralise Üldkogu kokkukutsumiseks puudus üldse igasugune vajadus. Koosolek ei läinud putšistidele ka eriti sujuvalt. Peale seda seadusevastast ja ebaeetilist koosolekut õnnestus fraktsioonil ikkagi selleks ei juriidilist ega sisulist õigust omamata muuta ametliku täideviiva kogu koosseisu, püüdes kauaaegseid JKA juhtliikmete enamikku organisatsioonist nö „välja puksida“ ja kehtestada mässajate ainuvõimu. Siit sai alguse pikk kohtuasi ja raske aeg kogu JKA jaoks.
Vaatamata raskustele, jätkas JKA oma arengut ja progressi. Ülivõimas enamus liikmeid ja instruktoreid jäid lojaalseks algsele ja ehtsale JKA-le. 1991. aastal asus peainstruktori kohale Meister Sugiura Motokuni. Koos Juhataja Nakahara’ga algatasid nad tagasipöördumise karate tõelise ja ehtsa vaimsuse juurde, seda just ajal, mil seda vaimsust enim vajati.
- aastal publitseeris JKA uue autoriteetse käsiraamatu kata’st. See seeria koosneb viiest osast. Neist sai kiiresti karate kata „piibel“. Need on suurepäraseks täienduseks JKA senistele publikatsioonidele.
Siis hakkasid lõpuks tulema kohtuotsused. Nii nagu JKA liikmed kaua ootasid ja olid ka arvanud, võitis JKA 1995. aastal kaasuse Tokyo kohtus (Tokyo Local Court). Kuigi otsuse tegemiseks kulus ligi viis aastat tänu Jaapani kohtusüsteemi põhjalikkusele ja aja andmisele, mis on omane Jaapani kultuurile tervikuna, ei tekkinud siiski kordagi sisulisi kahtlusi protsessi käigu kohta kõigi nende viie aasta vältel. 1998 võideti uuesti ka Tokyo Kõrgemas Kohtus (Tokyu Higher Court). 1999 juunis lükkas Jaapani Ülemkohus (Japan Supreme Court) lahkulöönud grupi apellatsiooni tagasi ega arutanud seda ja sellega oli protsess lõppenud ja kohtuotsus lõplikult jõustunud. Resultaadina taastati enne mässu kehtinud register ja õiglus võidutses. Sellist sorti protsessi kaotajad kaotavad Jaapani ühiskonnas mitte ainult protsessi vaid palju enam. Au on seal kõrges hinnas.
Lõppude lõpuks, JKA mitte ainult ei alistanud väljakutset, vaid kasvas seeläbi ka tugevamaks. Organisatsioon oli saavutanud läbi selle palju suurema sisemise sidususe – üksmeele ja tugevama identiteeditunde kui kunagi varem. Kogemus rikastab. Tark ja aus käitumine tagab edu.
| 1990, 10 juuni | Kohtuvaidlus algab ametliku registri pärast |
| 1991, 01 aprill | Meister Sugiura Motokuni saab Peainstruktoriks |
| 1993, 20 veebruar | JKA Peakorter kolib Ebisu’sse |
| 1994, 30 oktoober | JKA publitseerib kata käsiraamatu. Sellest saab viieosaline entsüklopeedia |
| 1995, 19 jaanuar | Tokyo Alamkohus teeb otsuse JKA poolt |
| 1998, 29 oktoober | Tokyo Ülemkohus teeb otsuse JKA kasuks |
| 1999, 10 juuni | JKA võidab protsessi Jaapani Ülemkohtu otsusega. Mässajate teod tühistatakse ja ametlik õiguslik olukord taastatakse |
JKA teeb hüppe 21.sajandisse (2000 kuni tänapäev)
Õiguslik staatus taastatud kohtuotsusega, astub JKA julgelt 21. sajandisse. Restruktureeriti oma sisemine organisatsioon, samuti reorganiseeriti finantsbaas.
Detsembris 2000 ostab JKA maad ja asutab tuliuue Peakorteri ning Dojo Tokyo keskuses. See on esimene kord, kui JKA omab omaenda maad ja maja. Pidulik avamistseremoonia leidis aset mais 2001 ja sellel osales arvukas sootsium aukandjaid ning esindajaid teistest karateorganisatsioonidest.
Taastatud jõuga ja entusiasmiga repositsioneerib JKA end selgelt ’Karate Kõrgeima Traditsiooni Hoidjana’ (The Keeper of Karate’s Highest Tradition). 2004 aastal lansseeritakse uus ametlik veebilehekülg, mille läbi jätkatakse nagu ikka, ehtsa karate propageerimist kogu maailmas.
| 2000, 22 detsember | JKA tuliuus Pekorteri Dojo ehitatakse aadressil: Bunkyu-ku, Iidabashi, Omagari |
| 2001, 19 mai | JKA Peakorteri Dojo ametlik avamistseremoonia |
| 2004, august | JKA lansseerib uue ametliku veebilehe moto ’Karate Kõrgeima Traditsiooni Hoidjana’ (The Keeper of Karate’s Highest Tradition) all |
Üks elu – ela KOHE